Kirjutan mälestuseks

Kiisu on nüüd täiesti meie pere liige ja kui mul aega tekib, siis ma kindlasti panen pildi üles. Tänase päeva teema on aga lasteaed. Täna on minu süda murdunud. Vanema poisi rühmas on üks tema väga hea sõber. Nad tõesti mängivad koos nii hästi, poiss ise on nii lahke, mängib väga ilusti ka väiksema poisiga, kui nad kõik õues on, kuid selle sõbra ema on meie suhtes väga pahasti meelestatud. Kui meie vanem alles hakkas lasteaias käima, oli kõik hästi, poisid mängisid ja emaga sai ikka jutustatud. Siis juhtus midagi. Võimalik, et ma üks kord ei öelnud talle tere või midagi. Igatahes on ta juba mitu aastat meid ignoreerinud. Kui ma ühe korra järve rannas tema juurde tulin ja sõbralikult tere ütlesin, tuli sealt väga kuri käratus "TERE". Ehmusin ära. Peale seda inimene lihtsalt ignoreerib. Kui ütleme tere, keerab lihtsalt näo ära ja kõik. Mul oleks muidu ükskõik, kui poleks meie laste kasvavat  sõprust. Nüüd on nad juba suured ja vahetavad aadresse. Täna teise poisi ema avas...

Tere! Kiisu võtmisest oleme ammu mõelnud. Kiisu võtmine ei ole niisama võtmine. See vajab planeerimist ja järele mõtlemist, seetõttu tegelesime selle mõttega kolm aastat, või midagi sinnakanti. Sel aastal otsustasime, et nüüd teeme ära. Puhkasime ära, reisisime ja läksime varjupaika. Meil õnnestus minna just siis, kui oli palju rahvast, kõik kassipoegade toas. Oi see asi oli keeruline, töötajad kõik jooksid ja korraldasid, perekonnad tulid täiskoosseisus kiisut valima. Peale meie oli veel kolm peret. Üks koosnes emast, isast, vanaemast ja lapsest. Poiss otsis sünnipäevaks kingituseks kassipoega. Teine pere koosnes emast ja tütrest, tütar oli noorem kui välimuse järgi arvata võiks, temagi tahtis kassipoega. Kolmas pere koosnes kahest kenast noorest inimesest, kes hakkasid rikkuma kõiki reegleid, mis seintel kirjas olid. Ja siis meie neljakesi. Nii meie kui ka esimene pere otsisime aktiivselt kassipoega ja esimesed kolm valikut ei olnud saadaval. Ema ja tütar palusid korduvalt ühte...

Meil sain 4. augustil täis kümme aastat abielu. Käisime sel puhul Spa-s puhkamas. Kõik oli suurepärasel tasemel, abikaasa kulusid kokku ei hoidnud (missiis, et nüüd peab veidi vööd pingutama). Olime ära terve nädalavahetuse. Minu vanemad veetsid toredat aega oma tütrelastega. Võtsid teise tütrelapse kampa ja siis nautisid. Kui me koju tagasi tulime ja jällenägemisrõõm vaibunud oli, mamma-papa võtsid teise tütrelapse ja sõitsid ära koju, korraldas väiksem poiss vannitoas suure seebivee uputuse. Nii suure, et ma olin tõeliselt rõõmus, et eelmine korteriomanik oli vannitoa põrandasse äravoolu sisse ehitanud. Tere tulemast koju, emme-issi :D

Vaatasin täna FB-st oma endisi õpilasi. Oi, olen mina alles vana.

Peaaegu aasta on möödas viimasest postitusest. Proovin nüüd uuesti blogi pidada, hiljem on hea meenutada.  Olin augustis natuke närvis, kuna ei olnud ammu tööd teinud. Tagantjärele võib öelda, et aasta läks kenasti. Oli asju mis olid hästi, asju, mis olid väga hästi ja kindlasti ka asju, mida oleks saanud paremini teha. Mul oli esimene klass. Nad olid väga-väga toredad. Nendega sai teha kõike, absoluutselt kõike, mis pähe tuli. Lapsevanemad olid väga toredad ja toetavad. Selle aasta jooksul olen õppinud taas enesedistsipliini.* Mitte, et ma millegagi hiljaks jäin, lihtsalt tean, et on mõistlikum teha asju jooksvalt, mitte viimasel nädalavahetusel. Kodurindel on kõik hästi. Mees ja lapsed terved. Väiksem poiss hakkas käima lasteaias. Algul oli raske, siis läks kergemaks. Seejärel oli kohe väga-väga raske. Poiss ei soostunud enam lasteaias kenasti käituma ja ma ei teadnud, milles asi. Ma lausa nutsin vahepeal. Seejärel soovitasid õpetajad lapsele lasteaiast puhkust anda. See ai...

Minust pole viimasel ajal suurt midagi kuulda, kuna läksin tööle. Trööbeldis läks lasteaeda. Ta on seal täitsa kenasti kohanenud. Muidugi, iga kord, kui ta on haige, tuleb hakata uuesti lasteaiaga harjuma. Mina harjun tööga. Ilma lasteta on see töökoht teistmoodi. Homme on aga esimene september. Ah et mis tööd ma teen? Olen õpetaja. Mul on esimene tööpaanika, ütlen lihtsalt, et te teaksite.