Meil läheb...
... hästi. Tänan küsimast.
Naabrinaine sai vist aru.* Ma kolistasin viimasel trepikoja koristamise ajal parajat moodi. No mitte üle mõistuse, ma ei tahaks vastik olla. Ma lihtsalt andsin diskreetselt märku, et ma olen siin ja teen.
Meil on nii toredad naabrid. Üks naabrinaine kinkis mulle ilusa klaasist vaagna, lihtsalt niisama, tal oli üle. Teine naabrinaine võttis vanema poisi hoida, kuni mind viidi haiglasse ja issi koju tuli. Kolmas naabrinaine annab mulle tühje purke hoidiste tegemiseks. Kõik naabrid jagavad meiega aeg-ajalt aiasaadusi. Ma tean, et kui mu lapsel on abi vaja, siis ta võib ükskõik missuguse naabrinaise juurde minna ja abi küsida. Ma olen talle seda ikka öelnud, mine sa võta kinni, mis juhtuda võib.
Lasteaias läheb hästi. Vanemale poisile seal meeldib. Kui ta on tahtnud koju jääda, sest et ta on väsinud, olen ma teda ka jätnud. Siis hakkab tal poole päeva peale meeletult igav. Vaeseke. Väiksem poiss ei ole veel piisavalt vana mõtestatud mängude mängimiseks. Nad mängivad tagaajamist, peitust piilumisega ja lükkavad üksteisele autosid. Aga näiteks lauamänge on väiksema poisi juuresolekul raske mängida, sest et tema võib tahta tähelepanu võita sellega, et viskab end kõhuli üle mängu või üritab mängunuppe suhu pista. Väiksem poiss on ikka täiesti trööbeldis. Tegelikult ma vist panengi talle sellise bloginime. Trööbeldis. Teda ei ole võimalik pikaks ajaks üksi tuppa jätta, sest et ta hakkab kohe pahandust tegema. Ta katsetab praegu, kas ta ikka peab alati sõna kuulama kui ei öeldakse. Issi pani köögile värava ette, Trööbeldise pärast.
Issi hakkas uurima, kuidas on kõige mõistlikum tuulelohe ehitada. Nüüd on materjalid ostetud ja varsti läheb tegemiseks. Issi on alati väga igatsetud, kui issi koju tuleb, tahavad lapsed ta kohe ära okupeerida ja täit tähelepanu nõuda. Mul pole selle vastu midagi. Meie issi tegeleb poistega väga palju, isegi kõrvalmajast naabrinaine kiitis mu abikaasat. Tema oma mees oli ka väga lastekeskne, onu Enn oli kõigile tuttav, andis kõigile lastele lutsukommi ja parandas kõigi laste rattaid. Ma usun, et tädi Mari kiitis meie issit just sellepärast, tal tuli oma abikaasa meelde.
Mina ise olen ... mina. Ma teen kodutöid nii, et mul jääks aega ka enda jaoks.** Ma armastan, kallistan, mängitan, pesen, kiidan, riidlen, armastan, kallistan, armastan oma lapsi. Oma mehe kohta käib kõik sama välja arvatud riidlemine ja pesemine. Ma vihastan, kui mõnele mu sugulasele-sõbrale tehakse mu meelest liiga. Ma palvetan nii sõbra-sugulase kui ka muude tuttavate ja ausalt öeldes mõnikord ka tundmatute eest, keda internetis näen. Ma teen trenni***, sellepärast et pean end ülekaaluliseks, ma armastan endiselt juustu ja olen seda uuesti sööma hakanud. Ma joon kohvi. Ma ei söö magusat. Üldse. Vau. Lühidalt öeldes mina olen mina, kes mind tunneb, teab mida see tähendab. Kes ei tunne, noh, lugegu ülalkirjutatut.
Olge õnnistatud
Erika
*Vt eelmist postitust.
**See tähendab seda, et pooled asjad on kogu aeg tegemata.
***Kui tervis lubab.
Naabrinaine sai vist aru.* Ma kolistasin viimasel trepikoja koristamise ajal parajat moodi. No mitte üle mõistuse, ma ei tahaks vastik olla. Ma lihtsalt andsin diskreetselt märku, et ma olen siin ja teen.
Meil on nii toredad naabrid. Üks naabrinaine kinkis mulle ilusa klaasist vaagna, lihtsalt niisama, tal oli üle. Teine naabrinaine võttis vanema poisi hoida, kuni mind viidi haiglasse ja issi koju tuli. Kolmas naabrinaine annab mulle tühje purke hoidiste tegemiseks. Kõik naabrid jagavad meiega aeg-ajalt aiasaadusi. Ma tean, et kui mu lapsel on abi vaja, siis ta võib ükskõik missuguse naabrinaise juurde minna ja abi küsida. Ma olen talle seda ikka öelnud, mine sa võta kinni, mis juhtuda võib.
Lasteaias läheb hästi. Vanemale poisile seal meeldib. Kui ta on tahtnud koju jääda, sest et ta on väsinud, olen ma teda ka jätnud. Siis hakkab tal poole päeva peale meeletult igav. Vaeseke. Väiksem poiss ei ole veel piisavalt vana mõtestatud mängude mängimiseks. Nad mängivad tagaajamist, peitust piilumisega ja lükkavad üksteisele autosid. Aga näiteks lauamänge on väiksema poisi juuresolekul raske mängida, sest et tema võib tahta tähelepanu võita sellega, et viskab end kõhuli üle mängu või üritab mängunuppe suhu pista. Väiksem poiss on ikka täiesti trööbeldis. Tegelikult ma vist panengi talle sellise bloginime. Trööbeldis. Teda ei ole võimalik pikaks ajaks üksi tuppa jätta, sest et ta hakkab kohe pahandust tegema. Ta katsetab praegu, kas ta ikka peab alati sõna kuulama kui ei öeldakse. Issi pani köögile värava ette, Trööbeldise pärast.
Issi hakkas uurima, kuidas on kõige mõistlikum tuulelohe ehitada. Nüüd on materjalid ostetud ja varsti läheb tegemiseks. Issi on alati väga igatsetud, kui issi koju tuleb, tahavad lapsed ta kohe ära okupeerida ja täit tähelepanu nõuda. Mul pole selle vastu midagi. Meie issi tegeleb poistega väga palju, isegi kõrvalmajast naabrinaine kiitis mu abikaasat. Tema oma mees oli ka väga lastekeskne, onu Enn oli kõigile tuttav, andis kõigile lastele lutsukommi ja parandas kõigi laste rattaid. Ma usun, et tädi Mari kiitis meie issit just sellepärast, tal tuli oma abikaasa meelde.
Mina ise olen ... mina. Ma teen kodutöid nii, et mul jääks aega ka enda jaoks.** Ma armastan, kallistan, mängitan, pesen, kiidan, riidlen, armastan, kallistan, armastan oma lapsi. Oma mehe kohta käib kõik sama välja arvatud riidlemine ja pesemine. Ma vihastan, kui mõnele mu sugulasele-sõbrale tehakse mu meelest liiga. Ma palvetan nii sõbra-sugulase kui ka muude tuttavate ja ausalt öeldes mõnikord ka tundmatute eest, keda internetis näen. Ma teen trenni***, sellepärast et pean end ülekaaluliseks, ma armastan endiselt juustu ja olen seda uuesti sööma hakanud. Ma joon kohvi. Ma ei söö magusat. Üldse. Vau. Lühidalt öeldes mina olen mina, kes mind tunneb, teab mida see tähendab. Kes ei tunne, noh, lugegu ülalkirjutatut.
Olge õnnistatud
Erika
*Vt eelmist postitust.
**See tähendab seda, et pooled asjad on kogu aeg tegemata.
***Kui tervis lubab.
Kommentaarid