Väike maja preerias

Lugesin sarja läbi (aitäh, R). Mulle meeldis. Tore on lugeda, kuidas inimesed elasid, tegid sõna otseses mõttes tööd, et süüa. Tüdrukud õppisid juba maast-madalast õmblema. Oskaks ma ka. Iga kord, kui ma näen internetis midagi kena, tahaks järgi teha, aga kui mõtlema hakkan tõesti ka tegemisele, kukuvad käed iseenesest külgedele, sest ma kardan, et mul nagunii ei tule nii hea välja.

Mulle meeldis ka see, et raamat on kirjutatud meelelahutuseks, mitte meeleheite külvamiseks. Mõnikord kirjutatakse raamatuid śokeerimiseks, minule sellised ei meeldi.

Mind üllatasid, või noh panid natuke kulmu kergitama mõned asjad. Näiteks papa Ingalls. Nad elasid soojas majas, kohas, kus nad said igal aastal oma keldri, aida ja panipaiga toitu täis. Seejärel läks vist pank pankrotti ja nad kaotasid raha. See ei seganud ju põllul töötamast, ega? Papa Ingalls otsustas aga, et nüüd elab seal liiga palju inimesi ja ta vedas oma naise koos väikeste tütardega metsikusse läände. Sest seal saab jahil käia. Ei mõista. Pealegi, minu tähelepanu tõmbas tema lause: "Caroline, sa pole selle vastu midagi öelnud, nii et ma mõtlesin, et ma siis müün selle maja maha ja läheme." Kuidas palun??? Tol ajal õpetati ametlikult, et naised peavad väljendama oma vastumeelsust vaikimisega. Ma saan aru, et see on haige, aga normaalne mees ju ometi sai aru, kui tema teine pool ei tahtnud lahkuda? Ma lugesin välja, et nad arutasid neid kolimise asju siis, kui tüdrukud olid magama jäänud, ema Ingalls tegi oma vastumeelsuse selgeks ja lõpuks ütles: "Eks sa tead ise paremini, Charles." Tulemuseks oligi see, et neid hirmutasid metsikud indiaanlased, järgmises kohas elasid nad üle lumetorme, kus papa Ingalls oleks äärepealt kaduma läinud, kaotasid oma saagi rändrohutirtsude tõttu, seejärel kolisid nad veel paar korda, jõudsid viimasesse elukohta keset preeriat, mis oli veel üles harimata ja nad nälgisid umbes seitse kuud külma käes, seejärel kaotasid oma saagi erinevate loodusnähtuste tõttu. Ei, ma ei saa öelda, nagu ma saaksin sellest mehest aru. Ema Ingalls ütles ühe korra raamatu jooksul oma kindla ei tema ühele hullumeelsele ideele. Siis papa Ingalls kuulas ka. Oleks võinud laste pärast siiski olla ettevaatlikum. Nii palju, kui ma Appendix'ist välja lugesin, sündis neile poeg, kelle nad raskuste tõttu kaotasid. See jäi raamatus endas mainimata, kuna raamat oli mõeldud lastele lugemiseks. Ühesõnaga, ei saa aru.

Mulle meeldis see raamat, ma lihtsalt väljendan oma arusaamatust mõne papa Ingallsi valiku üle.

Kui sa lubad, R, siis ma loeksin need veel kord läbi. Ma olen selles mõttes imelik, et kui mulle raamat meeldib, loen ma ta kolm korda järjest läbi.