Oli lõbus

Mina veetsin täna natuke aega arvuti taga. Kuulsin, kuidas Trööbeldis läks kööki, haaras tooli, vedas ta kraanikausi juurde* ja tegi kraani lahti. Ma ei läinud kohe. Ma mõtlesin, et mis seal ikka, las mängib. Siis kui ta kõva häälega kilkama hakkas sain aru, et asi oli üle käte läinud ja hõikasin talle, et nüüd aitab. Kraan pandi kohe kinni. Ma siis ronisin kööki ja hakkasin mõttes kõva häälega karjuma. Pool kööki ujus. Ma ei liialda. Täitsa pool kööki kohe. Laps ise tilkus ja nägu oli tal selline, et tal pole ammu nii lõbus olnud. Tegelikult oli tal selline nägu viimati vannist tulles. Vannist tulemise nägu on tavaliselt tema Auras basseinis lustimise nägu. Tirisin riided seljast, viisin ta tuppa, kuivatasin, riietasin ja siis läksin kööki kuivatama. Selleks läks ära terve kaltsukotti pistetud tekikott.

Tal oli lõbus, mul oli ka naljakas, aga ma ei tohtinud talle seda välja näidata, nagunii läheb mäng kordamisele, oleks lihtsalt hea, kui see ei juhtuks minu heakskiiduga.

* Suure riidlemisega, sest et tool ei kuulanud hästi sõna. Meie keelt ta veel hästi ei räägi, aga kui tal midagi ei õnnestu või vanemad on lihtsalt sõnakuulmatud, oskab ta riielda ja toriseda ja sõimata nii, et me sellest aru saame. Miks me ikkagi sõna ei kuula, on muidugi mõistatus.