Jael Puusaagilt
Liblikas aknaklaasil
liblikas aknaklaasil
on otsimas vabadust.
Pead tagumas vastu klaasi
ega nae korval avatud ust.
Ta proovib ja proovib ja proovib,
kuid alati sein on tal ees.
Ta VALJA, taevasse soovib
ja NAEB taevast enda ees!
Ei kuidagi saa tema aru,
miks haiget teeb taevas ta ees?
Miks iga kord tunneb ta valu,
tahtes lennata taevasse?
Nii monigi liblikas sureb,
sest valjapaasu ei nae
ja korduvalt tagasi tuleb,
kus oli ta eilnegi paev.
Nii meiegi liblika viisil
otsime vabadust
ja lendame vastu klaasi
ega nae korval avatud ust!
Kui sageli tunneme valu
ja sygavat ahastust,
kui ainuke, mida sa palud,
on: "MIND, Issand, onnista nyyd just!"
Aga vastus kohe ei tule,
sein tundmatu seisab su teel,
su plaanid veel taitunud pole,
sa yritad veel ja veel!
Tahad saada vaid endale kasu
ja kogeda onnistust,
leida maa peal kuulsust ja tasu,
OMA plaanide kinnitust!
jata aken ja siirdu sinna,
kus Jumal on avanud tee,
kus Tema kasib sul minna,
kus leida void vabaduse!
Ara karda jatta koik maha,
keera selg oma aknale!
Jata minevik selja taha
ja kuuletu Temale!
Vota endale Jumala plaanid,
kuidas leida void vabadust.
Ara ole kui liblikas klaasil,
kes ei nae korval avatud ust!
Kommentaarid