Millegipärast nukker. Isegi mitte kurb, see oleks vale sõna. Just nimelt nukker. Nukker on olukord, kus ma pean andma tunde õpilastele, kes ei saa aru, miks ma seda teen. Millegipärast jääb neil mulje, et ma olen klassi ees ainult enda isiklikust huvist. On klasse, kus me suure huviga arutame ajaloo teemal. On klasse, keda ei huvita siin maailmas mitte midagi, ma võin proovida klassi ees hundiratast visata, see lihtsalt ei mõju. Lõpuklassides tuleb anda tundi nii, et peale informatsiooni saamise saaksid nad veel midagi. Informatsiooni töötlemine tuleb neile selgeks õpetada. Üheksas täitsa teeb seda, kaheksas teeb ka aga viriseb. Nukker on see, et mõni üheksandik arvab, et neid hakatakse terve elu nunnutama ja igalt poolt läbi vedama. Ei huvita kuidas ja millal hinne saadakse. Arvavad, et emme ja issi jäävad eluks ajaks toitjateks. Jäävad niiviisi elu hammasrataste vahele, siis hakatakse jooma, siis saab raha otsa, uut raha e8i ole tulemas, sest tööd ei viitsita teha. Siis minnakse tööle, palgapäevast jälle juuakse. Homer Simpsoni kandidaadid, natuke hullemad, sest minu arvates meie omad hakkavad tööl luuslanki lööma. Siis kui töölt välja lüüakse, siis on esimene kibe pill. Kuidas siis nii. Alati sai mitte midagi tehes läbi. Kuidas siis nüüd ei saa. Ema just rääkis, et nägi üht enda klassivenda prügikastis sobramas. Kohutav teadmine. Huvitav, kui paljud minu klassiõed -vennad põhikoolist elada ei jaksa. Ma nägin ühte. Tema oli küll edukas. Aga ta oli ennast näost krimpsu suitsetanud. Õudne vaatepilt. Minu vanune veel.

Nukraks läheb meel, kui vaatad, et siin maakoolis erinevates klassides käivad üksteise poolvennad -õed. Inimesed juba räägivad ette, kes järgmisena maha jäetakse. Ilmanaised lähevad lahutatud meestele lootuses, et neil läheb paremini, kui meeste teistel naistel. Ette on ju teada, et enamikel ei lähe. Mees elabki suhtest suhtesse. Lahkub, kui suhe on end ammendanud. Järele jäävad lapsed. Meestest on saanud laste tegemise masinad. Ise ei kasvata, aga naistele teevad. Siis põgenetakse, sest oh õudust, nendega on vaja ju tegeleda. Väga normaalne, kui lapsed räägivad, et neil on kodus onud. Isad aga kusagil teiste lastega. Väike maakoht. Mõni mees on õite usin olnud. Nende lapsed käivad koolis juba viies klassis. Erinevatelt naistelt muidugi.

Sama kurb on vaadata, et maailmas tekib ikka rohkem juurde Alfie taolisi inimesi. Võiks sellise kategooria tegelikult lausa ametlikult käibesse võtta. Pere ei ole vaja, sest kõik vajadused saab ka niisama kätte. Aga lapsed, no kellel neid veel vaja on.

Muide, kas teate, mida peetakse islami usu tugevaimaks küljeks? Tugevat perekonda. Euroopa kultuuriruumis, kui me kõik olime veel kristlased, oli pere väga tähtis ühiskonna üksus. Kõige väiksem, kuid siiski oluline. Aga nüüd on kõik inimesed nii suured individualistid, perekond ei ole mugav, siis peab ju pingutama.

Aga olgu. Nüüd aitab. Oli hea nukrutseda, nüüd on aeg püsti tõusta, sobiv nägu pähe riputada ja edasi tegutseda.

Kommentaarid

Serinah ütles …
on jah moslemitel palju head: isad on isad, emad on emad, lapsed kuulavad süna ja pederaste polegi!!
hakkame moslemiteks!
Erika ütles …
kas ma ütlesin seda? ma ei arva, et peaksin moslemiks hakkama, mina olen kristlane ja sellega rahul.

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest