Meil on koolis teist nädalat inglased külas. Need on vahetusõpilased, kaasas kaks õpetajat. Eilne päev oli siis mõeldud Tallinna külastamiseks. No külm oli ju. Eks me natuke mööda Toompead käisime ja platvorme külastasime, aga ega suurt rääkida küll ei saanud. Lõpuks jalutasime Kiek in de Kök`i torni. Kõigepealt näidati seal torni väljapanekuid tutvustavat filmilõiku, seejärel sai torni ronida. Tore oli. Ainult et aega läks seal nii palju, et vaesed noored, kelle ainsaks meelelahutuseks sessinases maailmas on śoppammine, ei saanud piisavalt kaua Viru keskuses hängida. Leidsid, et koht on mõtetu, kuna aega oli vähe. Vaesekesed. Õpetajatega otsustasime, et läheme siis enne väljasõitu ka Ülemiste keskusesse. Seal said samuti olla pool tundi. Ega mina väga jalutada ei viitsinudki. Lihtsalt vaatasime teiste õpetajatega raamatuid ja muusikaplaate. Tagasiteel avastasin, et olin mütsi ära kaotanud. Kuna me läksime väljapääsu suunas sama trajektoori pidi, mis tulime, siis ei tõstnud kära, lihtsalt hoidsin silmad lahti. Minu ees minev õpetaja järsku näitas maha: "Näe vaata, keegi on mütsi ära kaotanud," arvake ära, kelle oma see oli? Nad said ikka korraliku kõhutäie naerda, kui ma nüüd päris ausalt ütlen.
Täna on jälle külmapüha, õpilasi on vähe. Käisime just õpetajatega tunni ajal lauatennist mängimas. Lahe. Sellistel päevadel tahakski õpetaja olla. Aga nüüd on vaja minna ja tankida ennast natuke veel kohviga, kui võimalik. Puudus tuleb peale.
Täna on jälle külmapüha, õpilasi on vähe. Käisime just õpetajatega tunni ajal lauatennist mängimas. Lahe. Sellistel päevadel tahakski õpetaja olla. Aga nüüd on vaja minna ja tankida ennast natuke veel kohviga, kui võimalik. Puudus tuleb peale.
Kommentaarid