Teenimisest

Pühapäeval käisime Kehra koguduses laulmas. Koosseis oli väike. Kolm alti, kolm sopranit, kolm (!!!) tenorit, kaks bassi. Hämmastab mind tenorite rohkus. Ma ei ole veel laulnud üheski kooris, kus tenoreid oleks sama palju kui sopraneid :P

Aga see selleks.

Hommikul võttis H mind auto peale, korjas ka teised neiud üles ja panime siis Kehra poole ajama. Kasutasime selleks Piibe maanteed, mis meie tervise seisukohast oli kasulikum, kui nn Surmamaantee (ehk siis Tallinn-Tartu), mis aga auto tervisesse puutub siis...

Jõudsime Järva-Jaani. Just kiriku juures üritas üks memmeke üle tee minna, nii et autojuht H aeglustas käiku. Täpselt samal hetkel tundsime, et auto sõidab kummaliselt. Ajasime esialgu selle teekatte süüks, kuid juht teadis paremini. Pidas kinni ning avastasime, et esimene parem ratas katki, tühi ja kuum.
"Oi oi, mis siis nüüd, mul pole tungrauda,"
"Aga tagavara kumm ikka on?"
"Võib olla..."
Selgus, et ikkagi oli. Mis siis ikka, helistasime meesterahvast autojuhile, kelleks oli juhtumisi meie pastor L. Tema koos kaaslastega oli just Järva-Jaanist välja sõitnud. Keeras siis tagasi. Meie aga üritasime eksperimenti korraldada. Panime terve rehvi sõiduteele ja vaatasime, kas äkki on keegi härrasmees ja peatub, et hädas neidusid aidata. Nojah, esimene kes peatus oli pastor.

Ega temagi teadnud, kas tal tungrauda on. Aga... kes otsib see leiab.

Seepeale nägime me kõik, kuidas käib vendade-õdede teenimine. Väga eeskujulik.

Edasi sõitsime viperusteta, laulsime, saime tänu osaliseks ja sõime.

Tagasi tulles tegime kõrvalepõike ja külastasime Jägala juga. Ilus, imeilus. Üks lühipeatus Järva-Jaanis ja Tartusse jõudsime kella poole kuueks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest