Mõneti olen tundnud, et on käes kokkuvõtete tegemise aeg. Nii mõneski mõttes on üks eluetapp läbi ja alanud uus. Esiteks olen ma abiellunud. Teiseks ma saan kolmekümneseks. Kolmandaks.... mingi kummaline tunne on mul tööga seoses. Ma ei saa aru veel, mis see on. Kord on tunne, et lõpetan õpetamise ega tule enam kunagi tagasi, teinekord aga, et ei pääse kunagi sellest taagast. Kui aga on neutraalne aeg, kus keegi ei ole mind välja vihastanud, siis on lihtsalt tunne, et on midagi teisiti, midagi muutumas. Seda muutust ootan selge kannatamatusega.

Teine asi, mida olen mõelnud, on lastetöö. Mulle ikka pakutakse seda Kolgatalt kogu aeg, inimesi ikka ei ole ja.... kas ikka ja... Muidugi ma mõistan, et juhtidel on asi südamel ja inimesi TÕESTI ei ole. Kuid just inimeste puudumise tõttu olen end eelmises koguduses üle töötanud. Tegin seda tööd seal umbes kümme aastat. Ausalt öeldes ei taha enam. Tõesti ei taha. Samuti peetakse nii normaalseks, et mulle pakutakse. Kuidas siis ometi ei taha, raske on või? Just hiljuti üks armas õde küsis I.-lt et kas sa Erikaga oled rääkinud. Ei taha, väsinud olen. Ärge pakkuge enam. Ma ei võta vastu. Punkt.

Kolmas asi...... aga see on nii oluline, et pühendan sellele eraldi postituse, sest see on kõigest kõige tähtsam.

Kommentaarid

Daire ütles …
Mul on täpselt sama tunne, et ei tea täpselt, mis tunne on. Ka tööga seoses. Täielik vaikus. Aga selline vaikus, et tead - see ei kesta igavesti. Samas teades ja tundes Jumalat, siis see, mis tuleb pärast vaikust, ei pruugi just torm olla...
Nagu mu väike õelaps ütleb, kui kohe midagi ei saa: "Oodame" (ütlebki d sõna keskel:)) ja äärmiselt leplikult ja kindla veendumusena (uskumatu kaheaastase kohta), et kui natuke oodame, siis saab kindlasti.
Oodame.
11:01 PM
Mare ütles …
Tahaks juba väga teada, mis on see kõige tähtsam:) Aga jah, mina olen ka täitsa teadmatuses, et mis must küll saab. Aga nagu sa ise ütlesid, siis kindlasti on Jumalal nii minu kui ka sinu jaoks miagi eriti head plaanis!
4:33 PM
Erika ütles …
Aga minu järgmine postitus räägib just sellest ju :O, kõige tähtsamast!
2:40 PM
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

1. You use the word 'normal' if something is ok. 2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate. 3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator. 4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing 5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company) 6. 'Kohuke' belongs to your menu 7. You declare your taxes on the internet like all modern people 8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child 9. You are convinced that Estonia is very strategically located 10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands 11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme" 12. You spit three times around your left shoulder for good luck 13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable ...
Lisateave

Magamisest

Magamise saaga on meil pikk, nagu ka teistel lastel. Kui ta oli u seitsme - kaheksa kuune juhtus üks väga tervitatav asi. Tulime reisilt Hiiumaalt-Tallinnast. Poja jõudis koju, tervitas seda rõõmuga, kui õhtul läksime peale söömist voodisse, siis tema roomas meie voodis padjale lähemale, keeras end mõnusasti külili kerra ja jäi magama. Otsustasin järgmisel õhtul samuti proovida ja panna ta pikali. Jäi, ei protesteerinud, karjunud ega riielnud, lihtsalt keerles, pöörles, puges külje alla ja jäi magama. See kestis terve ühe õnneliku kuu. Seejärel jäi ta palavikku. Haige laps on aga haige laps. Tahtis sülle, lähedust, vajus ära päeva jooksul mitu korda ja öösel samuti. See oli kahjuks tagasilöök. Peale seda ta ei jäänud mitte kuidagi teisiti magama, kui süles. Tean neid soovitusi, et pane aga laps voodisse, karjub kümme minutit ja jääb sügavalt magama. Teate, ei jää. Üks kord proovisime ja otsustasin, et minu ja lapse närvide huvides enam ei proovi. Ootasin kaua, et laps jääks magama, ai...
Lisateave
Lugesin just praegu Tõnispoisi postitust laiskusest. Vägev vend räägib vägevaid sõnu :D Mulle oli seda väääääga vaja. "Kui Jumal ei oleks loonud inimese juures sellist omadust, nagu laiskust (mida me tavaliselt hirmsal kombel kirume), siis oleks neid inimesi, kellest saaksid töönarkomaanid, veelgi rohkem. No ei saa ju olla, et Jumal lõi inimese, lõi laiskuse ja siis vaatas, et ups, "programmeerimisviga", laiskus, selleks, et inimest säästa."
Lisateave