Täna saab olema väga pikk päev. Mul on nagunii pikapäevarühm, seejärel tuleb lastevanemate koosolek. Ma pean välja mõtlema, millest ma neile siis räägin ja mida teavitan. Päev lõppeb (või lõpeb) tõenäoliselt kaheksa-üheksa paiku.

Üheksas klass oli üldiselt viisakas. Ainult kaks õpilast (mul kohe käsi ei tõuse kirjutama "noormehed") arvasid, et on nii kõvad mehed, et räägivad samal ajal kui mina. Vaikselt. Kui mina jään vait, siis jäävad ka nemad vait. Kui hakkan rääkima hakkasid ka nemad rääkima. Mina ei tõstnud grammigi häält. Kui nad teist korda seda tegid, panin raamatu lauale, jagasin kõigile paberid ja lasin teha iseseisva töö tervel klassil. Tean, et see on teiste suhtes ebaõiglane. Otsustasin, et tekitan neile sotsiaalse surve. Ongi kõik. Kui nad teine kord veel teevad nii, organiseerin neile eraldi tunni samal ajal mujal klassis eripedagoogiga tiheda tööülesandega. Ongi kõik.

Huvitav päev täna. Kell pool üks on nii hämar, nagu tavaliselt kell neli. Aga iseenesest on kõik korras.

Kommentaarid

reet ütles …
Novembris tavaliselt ongi ju nii, et laetuld ei saa terve päeva jooksul kustutada - pime.

Jõudu üheksandike taltsutamisel, meil märatsevad tavaliselt kaheksandikud ja üheksandad on juba lõpetamise-hirmus taltsamad.
Erika ütles …
Eks meie üheksandikud ongi juba taltsamad, erandid on need kaks. Üks käib koolis trahvihirmust. Klassijuhataja lubas talle lasta trahvi teha, kui ei käi. Teine peab end lihtsalt kõvaks meheks, kes võib õpetajatele ära teha ja veab õpetajatega kaigast. Suht tobe temast tegelikult, ta arvabki, et siin koolis on see ka võimalik. Tegelikult ei ole. Meil on kõvemadki mehed kõrvad lontis trahvi vastu võtnud. Ega minagi hellitada kavatse. Ma veel väänan talle trahvi vajadusel.

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest