Päike paistab. Väljas on nii ilus praegu. Aga meie koolis on valitsemas must masendus. Asi on nimelt selles, et meie aasta viimaste nädalate tööpäevad pandi välja. Ma arvestasin sellega, et oleme tööl kuni 23. detsembrini. Ei ole selle üle üldse üllatunud. Paraku pole see veel kõik. 29. detsember on ka tööpäev. Üks sõbranna ütles mulle, et see otsus on lühendanud tema tööaega selles koolis pooleteise aasta võrra. Nii et nagu ma aru saan, kavatseb ta anda peale õppeaasta lõppu sisse lahkumisavalduse. Ma ise ka parajalt masendunud. Meil oli see periood tegelikult suisa ära planeeritud. Me pidime Hiiumaale sõitma. Sõbranna, kellest ülalpool juttu, pidi välismaale sõitma, ettemaks sai juba tehtud. Ennustan ette, et me ei puhka sellel talvel välja. Ma tean, mis te ütlete. Teistel töökohtadel see ONGI tööpäev. Õigus. Aga nimetage mulle palun veel mõni töökoht, kus töötaja peab niipalju sõdima. Kas tõlkija peab sõdima tõlgetega: "miks sa meid tõlgid??? aga meil on ÕIGUS tõlgitud mitte sa...
Kommentaarid
Kui ei oleks koolis see nädal, vaid üksinda tööl oma kabinetis terved päevad, oleks väga võimatu mitte nukrutseda ja kõike sellega kaasnevat. Aga kool aitab mingil moel:)
P-S Olen mingil moel tänulik pühaüpäeva eest. Lasnamäel lõppes teenistus alles peale 18-t ning see oli lahe, rõõmus teenistus. Info hakkas liikuma alles 19.30 ajal kui oldi koduteel. Kui oleks teavitatud varem, oleks see osadus olemata jäänud, eks pigem Jumal tahtis et veedaksime Temaga kui mures aega...