Ainult see, kes vaatab elu lähedalt...

Ühel päeval rääkisime telefonitsi K-ga. See vestlus avas mu silmad. Ükskõik kui raske ja masendav mu hetkeolukord on (operatsioon ja edasine ravi võimalike kõrvalmõjudega), ikkagi on Jumal olnud hooliv ja armastav. Viimase nädala jooksul on mind läbi kandnud ainult ja ainult palved (aitäh kõigile).

Mis siis juhtus. Eelmisel nädalal, neljapäeval, käisin operatsioonil. Selle pärast sai palju palvetatud. Olen kahel korral palunud ka anonüümselt eestpalvet koguduselt. Tulemus on käes. Ma paranesin operatsioonist ühe nädalaga. Tavaliselt, nagu K. mulle ütles, paranetakse kahega. Üks nädal on tegija.

Selline paranemine on üks kinnitav sündmus, silmus, ahel sündmuste ketis. Kõik on tõesti Jumala hoole ja kontrolli all. Ma ei tea, kas te kujutate ette, kui kinnitav on see teadmine inimesele, kes ei tea tegelikult, mis teed tema tervis ja elu käima hakkavad*. Jumal on suur.


*Ma ei mõtle tegelikult seda, et mu elu oleks ohus. Kindlasti mitte. Tegelikult mulle öeldi, et vanusega haigus taandub. See mis mulle väga muret teeb, on asi, mida ma avalikku blogisse ei riputa. Palun andeks, et ei väljendu selgemini. Ma kindlasti ütlen kallile sõbrale, kes muretseb ja küsib.

Kommentaarid

Dan ütles …
Soovin igatahes edu ja jõudu ja õnnistusi ning jätkuvat Jumala usaldamist!

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest