1. You use the word 'normal' if something is ok. 2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate. 3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator. 4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing 5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company) 6. 'Kohuke' belongs to your menu 7. You declare your taxes on the internet like all modern people 8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child 9. You are convinced that Estonia is very strategically located 10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands 11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme" 12. You spit three times around your left shoulder for good luck 13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable ...
Selline kiri tuli hariduslisti. Kirja autoriks on keegi Tõnis. Kõik kodanike hädad justkui algavad koolist, sest seal ei õpetata. Ma toon ühe väga banaalse ent reaalse näite kooli rollist inimese kasvatustöös. Mõõde on aeg, kui kaua õpilane/inimene viibib kooli või õpetuse väljas ja on mõjutatav. Ütleme vägivaldselt inimese kooli tee algab 1. klassi astumisega ja lõppeb 12. klassi lõpetamisega. Õppeperioodi pikkus = 12 aastat. Õppeaasta pikkus = 35 nädalat. Nädala pikkus = 5 päeva. Päeva pikkus tundides (kaalutud keskmine) = 6,5 Arvutuskäik Koolis veedetud aeg tundides klassid 1 kuni 12 6,5*5*35*12=13650 tundi. Pöördtehtena taandame tunnid aktiivseteks päevadeks, pikkusega 16 tundi, sest uneaega (8h ööpäevas) ei arvesta õppeaja sisse 13650/16=853 päeva. Taandame selle nüüd aastateks 853/365,25=2,35 aastat. Rõhutan, et selles aastas on päevade pikkus 16 tundi ehk aeg, mil inimene on ärkvel. Seega järeldub, et 12 aastase õpinguperioodi puhul on kooli reaalne ajaline osakaal 2,35 aastat. ...
Magamise saaga on meil pikk, nagu ka teistel lastel. Kui ta oli u seitsme - kaheksa kuune juhtus üks väga tervitatav asi. Tulime reisilt Hiiumaalt-Tallinnast. Poja jõudis koju, tervitas seda rõõmuga, kui õhtul läksime peale söömist voodisse, siis tema roomas meie voodis padjale lähemale, keeras end mõnusasti külili kerra ja jäi magama. Otsustasin järgmisel õhtul samuti proovida ja panna ta pikali. Jäi, ei protesteerinud, karjunud ega riielnud, lihtsalt keerles, pöörles, puges külje alla ja jäi magama. See kestis terve ühe õnneliku kuu. Seejärel jäi ta palavikku. Haige laps on aga haige laps. Tahtis sülle, lähedust, vajus ära päeva jooksul mitu korda ja öösel samuti. See oli kahjuks tagasilöök. Peale seda ta ei jäänud mitte kuidagi teisiti magama, kui süles. Tean neid soovitusi, et pane aga laps voodisse, karjub kümme minutit ja jääb sügavalt magama. Teate, ei jää. Üks kord proovisime ja otsustasin, et minu ja lapse närvide huvides enam ei proovi. Ootasin kaua, et laps jääks magama, ai...
Kommentaarid