Uus ajastu
Ma sain riielda, sõber K riidles, et ma ei kirjuta enam.
Tõsi ta on, viimane postitus on sellest, et Poja sündis. Ta on kõvasti kasvanud, käis läbi kõik tüüpilised beebide perioodid ja nüüd oleme me seisus, kus on kaheksa hammast ja soovimatus magama jääda. Magamine on üks Suur Ajaraiskamine ja kui Poja uniseks hakkab jääma, siis ta vihastab hästi põhjalikult ja riidleb ja näitab käega kuhu ta tuleb viia või panna, sest ta arvab, et kui emme paneb ta sülest diivanile, siis jääb uni emme sülle. Paraku tuleb uni diivanile järgi ja seepärast vihastab Poja veel rohkem. Kui Poja on maas või diivanil ja unepoiss kiusab, siis nõutakse emme sülle, sest äkki suudab ta unepoisi eest emme sülle pakku joosta. Kui aga unepoisil õnnestub ka emme sülle pugeda, siis jälle vihastatakse. Igatahes läheb Poja aina valjemaks ja valjemaks ja vingerdab ja raputab jalgu ja tahab igale poole ja mitte kuhugi ning kõike ja mitte midagi. Emmet lükatakse eemale, kuid kui emme siiski kindlalt puusade ümbert kinni hoiab ja rahustavalt räägib, pakub see mingil hetkel lohutust ja Poja paneb pea emme õlale nuttes lohutamatult. Sel hetkel lepitakse ka lutiga (mida hetk tagasi vihaselt põrandale loobiti). Kui lutt suhu saab, siis rahunetakse ja kui emme hakkab viisi ümisema, siis on veel parem. Natukene protestitakse veel, kuid üldiselt jäädakse magama. Võib olla läbi une korraks karjutakse veel, kuid see kisa jääb lühiajaliseks.
Kui selline kisaralli esimest korda tekkis, tegelikult viimasel laupäeval ja seejärel kohe pühapäeval, ehmatasime, vihastasime ja mõtlesime, mis nüüd saab. Eile õhtul õnnestus mul vist probleem suurte inimeste keelde tõlkida ja panin probleemi ka sel kujul kirja. Igatahes toimub asi nii ka päevase uinaku eel ning on üsna kurnav. Meil algas ametlikult uus ajastu.
Tõsi ta on, viimane postitus on sellest, et Poja sündis. Ta on kõvasti kasvanud, käis läbi kõik tüüpilised beebide perioodid ja nüüd oleme me seisus, kus on kaheksa hammast ja soovimatus magama jääda. Magamine on üks Suur Ajaraiskamine ja kui Poja uniseks hakkab jääma, siis ta vihastab hästi põhjalikult ja riidleb ja näitab käega kuhu ta tuleb viia või panna, sest ta arvab, et kui emme paneb ta sülest diivanile, siis jääb uni emme sülle. Paraku tuleb uni diivanile järgi ja seepärast vihastab Poja veel rohkem. Kui Poja on maas või diivanil ja unepoiss kiusab, siis nõutakse emme sülle, sest äkki suudab ta unepoisi eest emme sülle pakku joosta. Kui aga unepoisil õnnestub ka emme sülle pugeda, siis jälle vihastatakse. Igatahes läheb Poja aina valjemaks ja valjemaks ja vingerdab ja raputab jalgu ja tahab igale poole ja mitte kuhugi ning kõike ja mitte midagi. Emmet lükatakse eemale, kuid kui emme siiski kindlalt puusade ümbert kinni hoiab ja rahustavalt räägib, pakub see mingil hetkel lohutust ja Poja paneb pea emme õlale nuttes lohutamatult. Sel hetkel lepitakse ka lutiga (mida hetk tagasi vihaselt põrandale loobiti). Kui lutt suhu saab, siis rahunetakse ja kui emme hakkab viisi ümisema, siis on veel parem. Natukene protestitakse veel, kuid üldiselt jäädakse magama. Võib olla läbi une korraks karjutakse veel, kuid see kisa jääb lühiajaliseks.
Kui selline kisaralli esimest korda tekkis, tegelikult viimasel laupäeval ja seejärel kohe pühapäeval, ehmatasime, vihastasime ja mõtlesime, mis nüüd saab. Eile õhtul õnnestus mul vist probleem suurte inimeste keelde tõlkida ja panin probleemi ka sel kujul kirja. Igatahes toimub asi nii ka päevase uinaku eel ning on üsna kurnav. Meil algas ametlikult uus ajastu.
Kommentaarid