Kilde
Ega neid palju hetkel polegi. Poja üritas esimest korda teadlikult "kass" öelda, kõlas nagu "asssssss" vaevumärgatav aa alguses.
Läksin autokooli. Loodan, et teen ära ka. Autot tohin juhtida vaid prillidega. Loengus slaide näen ka ainult prillidega. Minu Poja on prillitoosi kuhugi ära pistnud ja seetõttu pidin prillid ettevaatlikult taskusse panema. Käisin loengus, tulin koju ja kaks päeva hiljem taskut kontrollides avastasin, et prillid on kadunud. Otsisin neid pikalt taga, mitte kusagil pole, poes ei olnud ka taskust välja kukkunud. Mõtlesin, et juhilube ja uusi prille ei saa me endale lubada, kas see tähendab seda, et ma ei pea endale lube tegema? Otsisin ja otsisin ja mõtlesin, et järgmine kord lähen loengusse ja uurin, et ega ma sinna ei unustanud, kui seal ei ole, mõtleme edasi. Loengupäeval (eelmisel neljapäeval) pistsin käe teise mantli taskusse. Arvake ära. Õhema mantli taskus olid prillid. Ma ei tea, varsti olen nagu hajameelne professor, otsin prillid peas prille taga.
See aga pole veel kõige hullem. Tegin siin laupäeval süüa ja rüüpasin pudelist vett peale. Keerutasin pliidi ja laua vahet ja rüüpasin ning järsku järjekordsel lonksamisel avastasin, et veel on imelik maitse. Olin üritanud toiduõli juua. Alla ei neelanud, kuid maitse sain korralikult suhu. Kui suu lõpuks puhtaks sain tuli selline naer peale, et pidin lihtsalt põrandale viskama. Abikaasa tuli vaatama ja ei saanud algul aru milles asi, Poja hakkas paanikasse minema. Jõudsin ainult öelda midagi sellist, et vett juues juhtus õnnetus. Abikaasa juhtis tähelepanu, et särk on ka märg. Ütlesin kõõksudes, et see pole vesi. Kui asi lõpuks selgeks sai ja Poja juba väga endast väljas oli, sundisin end rahulikuks ja rahustasin ka Poja maha.
Olen lihtsalt uskumatu.
Läksin autokooli. Loodan, et teen ära ka. Autot tohin juhtida vaid prillidega. Loengus slaide näen ka ainult prillidega. Minu Poja on prillitoosi kuhugi ära pistnud ja seetõttu pidin prillid ettevaatlikult taskusse panema. Käisin loengus, tulin koju ja kaks päeva hiljem taskut kontrollides avastasin, et prillid on kadunud. Otsisin neid pikalt taga, mitte kusagil pole, poes ei olnud ka taskust välja kukkunud. Mõtlesin, et juhilube ja uusi prille ei saa me endale lubada, kas see tähendab seda, et ma ei pea endale lube tegema? Otsisin ja otsisin ja mõtlesin, et järgmine kord lähen loengusse ja uurin, et ega ma sinna ei unustanud, kui seal ei ole, mõtleme edasi. Loengupäeval (eelmisel neljapäeval) pistsin käe teise mantli taskusse. Arvake ära. Õhema mantli taskus olid prillid. Ma ei tea, varsti olen nagu hajameelne professor, otsin prillid peas prille taga.
See aga pole veel kõige hullem. Tegin siin laupäeval süüa ja rüüpasin pudelist vett peale. Keerutasin pliidi ja laua vahet ja rüüpasin ning järsku järjekordsel lonksamisel avastasin, et veel on imelik maitse. Olin üritanud toiduõli juua. Alla ei neelanud, kuid maitse sain korralikult suhu. Kui suu lõpuks puhtaks sain tuli selline naer peale, et pidin lihtsalt põrandale viskama. Abikaasa tuli vaatama ja ei saanud algul aru milles asi, Poja hakkas paanikasse minema. Jõudsin ainult öelda midagi sellist, et vett juues juhtus õnnetus. Abikaasa juhtis tähelepanu, et särk on ka märg. Ütlesin kõõksudes, et see pole vesi. Kui asi lõpuks selgeks sai ja Poja juba väga endast väljas oli, sundisin end rahulikuks ja rahustasin ka Poja maha.
Olen lihtsalt uskumatu.
Kommentaarid