Võtmed, mobiil, müts ja kinnas

Niisiis olime nädala kodunt ära. Mina terve aja Tallinnas, abikaasa ja issi* poole ajast Taanis piimandusmessil.

Esmaspäeval läksime rongile otse Kodulinnast, see sõitis peaaegu neli tundi. Ma arvasin, et ei ela seda sõitu ise üle ega ela ka poja. Selgus siiski, et elasime mõlemad. Poja oli alguses ainult meie juures. Seejärel piilus vahekäiku. Seejärel ronis istmele peale ja maha korduvalt ja palju. Seejärel avastas, et teisel pool istet on üks tore naeratav noor tädi** kelle ees sai kohe eputama hakata. Natuke aega hiljem, peale söömist, kõnniti otsustavalt tädi juurde, istututi ja hakati seletama, et tal on süles kutsu, kiisu, et tema on tädi ja teisel istmel on ka tädi. Tädi parandas, et ei ole, see on onu. Poja siis kordas et on onu. Siis tutvustati tädile emmet ja issit. Korda jutuajamist. Korda jutuajamist. Korda jutuajamist.*** Täiesti märkamatult jõudsime Tallinna. Seal selgus, et unustasin mamma-papa koduvõtme maha. (üks)Papa sai õnneks meile vastu tulla. Sõitsime edasi autos.

Abikaasa lendas järgmisel hommikul vara Taani ja lubas mulle, et saadab sõnumi kohe, kui saabub. Sõnum kuidagi ei tule ega tule. Mõtlesin siis, et uurin mobiilist järgi, äkki ei kuulnud. Kui aga hakkasin meelde tuletama, kus mobiil on tabas mind kohutav tõde. Minu mobiiltelefon jäi abikaasa seljakotti ja on hetkel Taanis. (kaks) Urrrrrrr. Poole päeva peal helistas mamma ja teatas, et temale tuli sõnum, mis tuleb mulle kindlasti edasi anda. Nimelt et abikaasa on maandunud ja kõik on korras.

Neljapäeval jõudis siis abikaasa Tallinna tagasi ja järgmisel päeval läksime Kaubandusse. Seal kaotasime poja mütsi. (kolm) 

Oeh.

No mis siis ikka, kui olime kogu suuuuuuure kaubanduse otsast lõpuni läbi jalutanud olime sunnitud uue mütsi ostma.

Laupäeval käisime natuke väiksemas Kaubanduses ja kaotasime poja kinda. (neli)

Oeh.

Oli vist ikka aeg koju sõita.

Lõppkokkuvõttes oli tore reis.


*ühes isikus
**nii umbes 18-20 aastane
***välja arvatud onu nimetamist tädiks.

Kommentaarid

reet ütles …
Tjah, mul tuli kohe pähe pealkiri "Väikelinlaste uskumatud juhtumised Pealinnas", aga iseenesest on teie Poja aktiivse asjadekaotamise eas, nii et punktid kolm ja neli on paratamatud, kuigi mitte meeldivad.
10:52 PM
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

1. You use the word 'normal' if something is ok. 2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate. 3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator. 4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing 5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company) 6. 'Kohuke' belongs to your menu 7. You declare your taxes on the internet like all modern people 8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child 9. You are convinced that Estonia is very strategically located 10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands 11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme" 12. You spit three times around your left shoulder for good luck 13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable ...
Lisateave

Magamisest

Magamise saaga on meil pikk, nagu ka teistel lastel. Kui ta oli u seitsme - kaheksa kuune juhtus üks väga tervitatav asi. Tulime reisilt Hiiumaalt-Tallinnast. Poja jõudis koju, tervitas seda rõõmuga, kui õhtul läksime peale söömist voodisse, siis tema roomas meie voodis padjale lähemale, keeras end mõnusasti külili kerra ja jäi magama. Otsustasin järgmisel õhtul samuti proovida ja panna ta pikali. Jäi, ei protesteerinud, karjunud ega riielnud, lihtsalt keerles, pöörles, puges külje alla ja jäi magama. See kestis terve ühe õnneliku kuu. Seejärel jäi ta palavikku. Haige laps on aga haige laps. Tahtis sülle, lähedust, vajus ära päeva jooksul mitu korda ja öösel samuti. See oli kahjuks tagasilöök. Peale seda ta ei jäänud mitte kuidagi teisiti magama, kui süles. Tean neid soovitusi, et pane aga laps voodisse, karjub kümme minutit ja jääb sügavalt magama. Teate, ei jää. Üks kord proovisime ja otsustasin, et minu ja lapse närvide huvides enam ei proovi. Ootasin kaua, et laps jääks magama, ai...
Lisateave
Lugesin just praegu Tõnispoisi postitust laiskusest. Vägev vend räägib vägevaid sõnu :D Mulle oli seda väääääga vaja. "Kui Jumal ei oleks loonud inimese juures sellist omadust, nagu laiskust (mida me tavaliselt hirmsal kombel kirume), siis oleks neid inimesi, kellest saaksid töönarkomaanid, veelgi rohkem. No ei saa ju olla, et Jumal lõi inimese, lõi laiskuse ja siis vaatas, et ups, "programmeerimisviga", laiskus, selleks, et inimest säästa."
Lisateave