Haige
Poja jäi haigeks mitu nädalat tagasi. Olin ühe nädala kodus, teise nädala oli issi. Neljapäeval-reedel proovisime poolepäevaste lasteaiapäevadega, kuid paraku... Vanem ja kogenum kasvataja U ütles kohe, et laps pole veel päris terve. No ja siis kaotasime me laupäeval lapse mütsi bussi...
Ööl vastu kolmapäeva oli paukuv köha, lühidalt, tegin kohe Auru ja see läks üle, läks niiskeks köhaks. Pühapäeval jäime koju. Ööl vastu esmaspäeva oli kole. Selles mõttes, et läksime magama kell pool kümme, kell kaksteist öösel ärkas ta üles, vähkres ja hädaldas tund aega, minu palvetamise peale jäi magama, kuid tunniaja pärast köhis end jälle üles. Sellise intervalliga, tund ja tund, jätkus öö kuni kella kuueni hommikul. Minu öö oli muidugi magamata. Pool nädalat on tal olnud palavik max 39,6. Perearst käis vereanalüüse võtmas. Kui ta mulle helistas, kuulsin, et ta on mures. Väga. Määras kangemad antibiotsid. Samal ööl läks palavik alla, mitte nagu enne, paratsetamooli peale, vaid suuuuuure higistamisega. Pidin kell kümme õhtul lapse üles ajama ja riided ära vahetama. Eile enam palavikku ei olnud. Täna rääkisin perearstiga, et palju parem on. Siis ta ütles mulle, et veri oli olnud nii halb, et ta ei julgenud mulle kohe öelda. Normaalse number kaheksa asemel oli mingi asi üle sajakuuekümne. Tal on tavaline köha ja nohu. Me ei taibanud arstiga uriiniproovi võtta, sest et tal oli köha ja nohu. Edaspidi oleme targemad, arst tundis end väga halvasti. Seda ütlen teile enne, kui mõttes teda riidlema hakkate. Meil on väga suurepärane perearst ja on meid alati õigesti terveks ravinud.
Praegu Poja magab. Täna teine päev keksib ringi, nagu oleks terve. Siiski jääb ta arvatavasti veel kaheks nädalaks koju. Oeh. Meil oleks ülejärgmiseks nädalaks kolmeks päevaks usaldusväärset ja tuttavat lapsehoidjat vaja. Kas kellelgi on ettepanekuid?
Ööl vastu kolmapäeva oli paukuv köha, lühidalt, tegin kohe Auru ja see läks üle, läks niiskeks köhaks. Pühapäeval jäime koju. Ööl vastu esmaspäeva oli kole. Selles mõttes, et läksime magama kell pool kümme, kell kaksteist öösel ärkas ta üles, vähkres ja hädaldas tund aega, minu palvetamise peale jäi magama, kuid tunniaja pärast köhis end jälle üles. Sellise intervalliga, tund ja tund, jätkus öö kuni kella kuueni hommikul. Minu öö oli muidugi magamata. Pool nädalat on tal olnud palavik max 39,6. Perearst käis vereanalüüse võtmas. Kui ta mulle helistas, kuulsin, et ta on mures. Väga. Määras kangemad antibiotsid. Samal ööl läks palavik alla, mitte nagu enne, paratsetamooli peale, vaid suuuuuure higistamisega. Pidin kell kümme õhtul lapse üles ajama ja riided ära vahetama. Eile enam palavikku ei olnud. Täna rääkisin perearstiga, et palju parem on. Siis ta ütles mulle, et veri oli olnud nii halb, et ta ei julgenud mulle kohe öelda. Normaalse number kaheksa asemel oli mingi asi üle sajakuuekümne. Tal on tavaline köha ja nohu. Me ei taibanud arstiga uriiniproovi võtta, sest et tal oli köha ja nohu. Edaspidi oleme targemad, arst tundis end väga halvasti. Seda ütlen teile enne, kui mõttes teda riidlema hakkate. Meil on väga suurepärane perearst ja on meid alati õigesti terveks ravinud.
Praegu Poja magab. Täna teine päev keksib ringi, nagu oleks terve. Siiski jääb ta arvatavasti veel kaheks nädalaks koju. Oeh. Meil oleks ülejärgmiseks nädalaks kolmeks päevaks usaldusväärset ja tuttavat lapsehoidjat vaja. Kas kellelgi on ettepanekuid?
Kommentaarid