Laps

Poja on olnud meil paar kuud kodus rähmava silma pärast. Eelmisel nädalal käis ta koos issiga silmaarsti juures ja seal jõuti järeldusele, et tegemist ei ole bakteriaalse põletikuga, või kuidas iganes seda nimetatakse. Esmaspäeval läheme kõrva-nina-kurgu arsti juurde et adenoidide olemasolu kontrollida, aa, ja pisarakanal pidavat umbe minema, nii et seda tuleb lahti masseerida ja kui ei aita tuleb seda teha kirurgiliselt ja võib juhtuda, et see tuleb järgmisel aastal tagasi ja tegelikult selline kirurgiline sekkumine tehakse tegelikult esimesel eluaastal ära.* No kust meie teadsime, et seda vaja on. Siis tal seda probleemi ei olnud.

Igatahes, poiss kodus ja mina tööl kaks kuud. See sai võimalikuks tänu minu suurepärasele tädile, kes esimest aastat pensionipõlve naudib. Ta nimelt reisis mitu nädalat järjest meie kodu ja pealinna vahet.

Praegu on Poja jälle lasteaias ja naudib seal olemist täie rinnaga. Nüüd ei ole tal igav. Magama jääb ta ka õhtuti paremini.

*Taotluslikult imelik lause.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest