111
Täna on minu 111-nes postitus. Meenub kohe Bilbo Bagginsi (sest ma keeldun kategooriliselt ütlemast Paunaste) sünnipäev, mis filmi järgi oli 111-nes sünnipäev. Raamatu järgi minu meelest ei olnud. "111 on kaugelt liiga vähe aega, et veeta seda nii suurepäraste inimeste hulgas nagu teie :)"
Niipalju siis meeldivast.
Tegelikult edasi kirjutan ikka millestki meeldivast. Mulle meeldib Kolgata kogudus. Mul on hea meel tõdeda, et kogudus on ikkagi võimeline enda eest seisma ja ebaõiglusele vastu hakkama. Mul on jäänud mulje, et Kolgata on arenemas. Kui vanasti oli nii, et juhatus otsustas ja kogudus oli ikka nõus, sest nemad seal kõrgel üleval ju teavad paremini, siis nüüd ei õnnestunud juhatuse liikmetel selgeks teha, et nende autoriteet ei kuulu küsitavuse alla ja nende otsused on õiged sest meie ei tea tegelikult mitte midagi. Vähemalt ühe venna jutust ma sain aru, et kuna tema on näinud mitut pastorit ja meie mitte ja meie ei näe ja tema näeb.
Kahju, et sel pühapäeval vahepeal olukord liiga teravaks muutus. Eriti jube oli siis, kui esinemise aja pärast vaidlema mindi. Hakata vaidlema nii teravalt kellaaja pärast on tobe. Kõik see aeg ma palvetasin. See ka toimis.
Aga tundub, et ma alustan jutustamist valest otsast. Ma palun vabandust. Ma ei tahaks midagi lähemalt seletama hakata. Ei jaksa. Aga ma luban, et varsti kajastan väga täpselt, mis siis juhtus, et ma sellise postituse tegin.
Mulle väga meeldib ka Leho pastorina muidugi, kuid sellegipoolest ei valinud ma kogudust Tartusse tulles pastori järgi. Leho on minu meelest väga pastor. See tähendab, et tema ei venita seda postmodernistlikku kummi kristlike seaduste osas. Elu reeglid või raamid on paika pandud Piiblis ja tema neist ei tagane.
Mulle see meeldib.
Niipalju siis meeldivast.
Tegelikult edasi kirjutan ikka millestki meeldivast. Mulle meeldib Kolgata kogudus. Mul on hea meel tõdeda, et kogudus on ikkagi võimeline enda eest seisma ja ebaõiglusele vastu hakkama. Mul on jäänud mulje, et Kolgata on arenemas. Kui vanasti oli nii, et juhatus otsustas ja kogudus oli ikka nõus, sest nemad seal kõrgel üleval ju teavad paremini, siis nüüd ei õnnestunud juhatuse liikmetel selgeks teha, et nende autoriteet ei kuulu küsitavuse alla ja nende otsused on õiged sest meie ei tea tegelikult mitte midagi. Vähemalt ühe venna jutust ma sain aru, et kuna tema on näinud mitut pastorit ja meie mitte ja meie ei näe ja tema näeb.
Kahju, et sel pühapäeval vahepeal olukord liiga teravaks muutus. Eriti jube oli siis, kui esinemise aja pärast vaidlema mindi. Hakata vaidlema nii teravalt kellaaja pärast on tobe. Kõik see aeg ma palvetasin. See ka toimis.
Aga tundub, et ma alustan jutustamist valest otsast. Ma palun vabandust. Ma ei tahaks midagi lähemalt seletama hakata. Ei jaksa. Aga ma luban, et varsti kajastan väga täpselt, mis siis juhtus, et ma sellise postituse tegin.
Mulle väga meeldib ka Leho pastorina muidugi, kuid sellegipoolest ei valinud ma kogudust Tartusse tulles pastori järgi. Leho on minu meelest väga pastor. See tähendab, et tema ei venita seda postmodernistlikku kummi kristlike seaduste osas. Elu reeglid või raamid on paika pandud Piiblis ja tema neist ei tagane.
Mulle see meeldib.
Kommentaarid
Juhatus ei ole oma probleeme ja lahkhelisid varem lihtsalt välja paista lasknud, mistõttu kogudus ei ole teadnudki sel teemal midagi arvata või mingit seisukohta võtta.
Vähemasti see on minu viimase 9 aasta Kolgatal-käimise kogemus. Vähevõitu küll, aga midagi ikka.