Tänan kõiki, kes minu peale mõtlesid-palvetasid. Minu powerpoint läks hästi.
Asi oli nii, et Miina Härma Gümnaasiumist paluti kedagi vestma Miina Härmast. Pöörduti meie kooli poole, sest Kõrveküla oli Miina sünnikoht, tema isa Johann Hermann oli Kõrveküla koolmeister ja meie koolis on Miina Härma klass muuseum. Direktor minna ei saanud ja palus seda teha minul.
Ma tegelikult teadsin küll, et saan sellega hakkama. Mul ei hakanud isegi jalg seeliku all värisema. Lihtsalt..... ma ei taha selliseid asju teha.
Kõigepealt tegin esitluse 5.-7. klassini. Päris hästi läks. Noh, eks seal oli taga neid kes jutustasid ja naersid, aga mina sellest välja ei teinud ja leidsin, et see ei ole minu probleem, nendega tegelesid kohalikud õpetajad. Enamus õpilasi ikka kuulas, isegi vastati küsimustele. Ega nad tegelikult väga palju asju ei teadnud, nagu õpilased ikka. Ega siis keegi ju ometi meelde jäta, mida koolis räägiti.
Seejärel tulid 1.-4. klassi õpilased. Nemad on nunnud nagu ikka. Nendele arusaadavalt ma loengut ei pidanud. Nendele näitasin pilte, esitasin küsimusi, lasin mikrofoni vastata (kõik tahtsid midagi mikrofoni öelda) ja jutustasin huvitavamaid asju. No näiteks, kas teie teadsite, et väike Miina oli nii rahutu, et tema ema tavatses öelda: "Sind pane kasvõi pilvede poole jooksma, küll sa sinna ka pärale jõuad!" Või näiteks seda, et väike Miina arvas, et muusikat kirjutavad taevainglid? Päris huvitav jutt tegelikult, kas pole?
Igatahes, sain hakkama, kümned tänud sain huvijuhilt ja Miina Härma Gümnaasiumi direktorilt ja rahulolu, et asi tehtud sai.
Asi oli nii, et Miina Härma Gümnaasiumist paluti kedagi vestma Miina Härmast. Pöörduti meie kooli poole, sest Kõrveküla oli Miina sünnikoht, tema isa Johann Hermann oli Kõrveküla koolmeister ja meie koolis on Miina Härma klass muuseum. Direktor minna ei saanud ja palus seda teha minul.
Ma tegelikult teadsin küll, et saan sellega hakkama. Mul ei hakanud isegi jalg seeliku all värisema. Lihtsalt..... ma ei taha selliseid asju teha.
Kõigepealt tegin esitluse 5.-7. klassini. Päris hästi läks. Noh, eks seal oli taga neid kes jutustasid ja naersid, aga mina sellest välja ei teinud ja leidsin, et see ei ole minu probleem, nendega tegelesid kohalikud õpetajad. Enamus õpilasi ikka kuulas, isegi vastati küsimustele. Ega nad tegelikult väga palju asju ei teadnud, nagu õpilased ikka. Ega siis keegi ju ometi meelde jäta, mida koolis räägiti.
Seejärel tulid 1.-4. klassi õpilased. Nemad on nunnud nagu ikka. Nendele arusaadavalt ma loengut ei pidanud. Nendele näitasin pilte, esitasin küsimusi, lasin mikrofoni vastata (kõik tahtsid midagi mikrofoni öelda) ja jutustasin huvitavamaid asju. No näiteks, kas teie teadsite, et väike Miina oli nii rahutu, et tema ema tavatses öelda: "Sind pane kasvõi pilvede poole jooksma, küll sa sinna ka pärale jõuad!" Või näiteks seda, et väike Miina arvas, et muusikat kirjutavad taevainglid? Päris huvitav jutt tegelikult, kas pole?
Igatahes, sain hakkama, kümned tänud sain huvijuhilt ja Miina Härma Gümnaasiumi direktorilt ja rahulolu, et asi tehtud sai.
Kommentaarid