Nonii, nüüd olen paar tundi istunud ja sisse-välja hinganud.
Reageerisin selgelt üle. Loomulikult on perekond, kes on igast otsast Festivali organiseerimisega seotud, natuke pettunud, et kõik ei ole. Kuid kindlasti ei olnud too kord küsimus selles, et mind peetakse imelikuks kurjategijaks. Vend V on aga alati olnud armas inimene huvitavate väljenditega.
Ärge pahandage palun, et allolev postitus selline on. Ma reageerin paljude asjadega üle. Asi on nimelt selles, et lõpuks sai see pikk ja raske aasta läbi. Mul on pingelangus.
Olen õnnelik, sest eile saatsime valdava osa õpilasi koju. Muide, meil on koolis tohutu saavutus, sest kogu kooli peale on ainult kuus suvetöölist. Kolm nendest minu klassis.
Olen õnnelik, sest õpilased olid juba tõsiselt väsinud. Mitte ainul sellest aastast. Eelmine nädal oli selline pooletoobine nädal. Kolmapäevaks panime hinded välja. Nelja-viielised võisid terve nädal kodus istuda. Ülejäänud, kes koolis olid, pidid vaesekesed osa võtma tundidest ja neil puudus selleks igasugune motivatsioon. Reedel oli ülekooliline matkapäev. See tähendab seda, et kõik peale üheksanda klassi läksid klassijuhataja eestvedamisel kuhugi välja. Esmaspäeval oli siis spordipäev. Teisipäeval olida aga jälle tunnid. Neli tundi pidime maha pidama. Seejärel oli rahvastepall lõpetajad vs õpetajad. Järgmisel päeval pidi siis olema esimene tund klassijuhataja, teine tund aktus, kolmas tund jälle klassijuhataja. Vaesed lapsed. Mina ise õpetajana pidasin muidugi vastu, aga lapsed. Loomulikult tegime nendega igasuguseid ägedaid asju. Või vähemalt üritasime. Paraku iga õpilane ei viitsinud kaasa lüüa.
Hinnete välja panemisega oli väike möödapanek. Oleks pidanud reedel välja panema. Siis teeks esmaspäeval matkapäeva, teisipäeval spordipäeva ja selle raames õpetajate/lõpetajate võistluse ja viimasel päeval tunnistused.
Aga noh, eks tagantjärele kõik targad.
Mul on hea meel, et õpilased saavad lõpuks puhata.
Reageerisin selgelt üle. Loomulikult on perekond, kes on igast otsast Festivali organiseerimisega seotud, natuke pettunud, et kõik ei ole. Kuid kindlasti ei olnud too kord küsimus selles, et mind peetakse imelikuks kurjategijaks. Vend V on aga alati olnud armas inimene huvitavate väljenditega.
Ärge pahandage palun, et allolev postitus selline on. Ma reageerin paljude asjadega üle. Asi on nimelt selles, et lõpuks sai see pikk ja raske aasta läbi. Mul on pingelangus.
Olen õnnelik, sest eile saatsime valdava osa õpilasi koju. Muide, meil on koolis tohutu saavutus, sest kogu kooli peale on ainult kuus suvetöölist. Kolm nendest minu klassis.
Olen õnnelik, sest õpilased olid juba tõsiselt väsinud. Mitte ainul sellest aastast. Eelmine nädal oli selline pooletoobine nädal. Kolmapäevaks panime hinded välja. Nelja-viielised võisid terve nädal kodus istuda. Ülejäänud, kes koolis olid, pidid vaesekesed osa võtma tundidest ja neil puudus selleks igasugune motivatsioon. Reedel oli ülekooliline matkapäev. See tähendab seda, et kõik peale üheksanda klassi läksid klassijuhataja eestvedamisel kuhugi välja. Esmaspäeval oli siis spordipäev. Teisipäeval olida aga jälle tunnid. Neli tundi pidime maha pidama. Seejärel oli rahvastepall lõpetajad vs õpetajad. Järgmisel päeval pidi siis olema esimene tund klassijuhataja, teine tund aktus, kolmas tund jälle klassijuhataja. Vaesed lapsed. Mina ise õpetajana pidasin muidugi vastu, aga lapsed. Loomulikult tegime nendega igasuguseid ägedaid asju. Või vähemalt üritasime. Paraku iga õpilane ei viitsinud kaasa lüüa.
Hinnete välja panemisega oli väike möödapanek. Oleks pidanud reedel välja panema. Siis teeks esmaspäeval matkapäeva, teisipäeval spordipäeva ja selle raames õpetajate/lõpetajate võistluse ja viimasel päeval tunnistused.
Aga noh, eks tagantjärele kõik targad.
Mul on hea meel, et õpilased saavad lõpuks puhata.
Kommentaarid