Esimene september

Mul on au olla üheksanda klassi juhataja. See tähendas seda, et helistasin 31. |septembril| augustil (aitäh K:) igaks juhuks perekonnad läbi ja tuletasin meelde, et nad viivad esimese klassi sisse. Kõigil oli meeles.

1. septembril olid kõik noormehed ülikonnas, mis sulatas kõigi naisõpetajate südamed (loomulikult). Ülikonnas on lihtsalt midagi sellist, see ei lase kandjal end lonti lasta, väga uhke tunne oli. Neiud aga, on roosinupud, rõõmustasid mind ka väga. Nimelt nemad mõistavad, mis vahe on pidulikul riietusel ja diskoriietusel. Ei olnud keegi liiga alasti, ilusad ja pidulikud olid, meik sobiv, ei midagi liigset. Väga ilus oli. Paljud õpetajad kiitsid neid mulle, palusin, et nad läheksid ja kiidaksid neid neile endile ka. Mul oli nii hea meel.

Kommentaarid

reet ütles …
Oooooo... :) (ilma irooniata, lihtsalt oo)
miramis ütles …
Tõesti ooooo... :-) Aga mul on hea meel, et mul on kooliga ühel pool, ja enam tagasi ei kipu, ei õpilaseks ega õpetajaks... Samas tänu Jumalale, et on inimesi, kes seda tööd (ja õppimist) jällegi armastavad! :-)
ave ütles …
Nii tore oli suga eile vestelda:)
Anonüümne ütles …
31. augustil ikka ;)
K, typoleidja

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest