Oh ajad

Olen täna unetu. Mitte et ma ei tahaks magada, lihtsalt tahaks mõtiskleda elu üle järele. Mis miks juhtub ja muud sarnast.

Oleme väga õnnistatud olnud. Meil on kõik, me oleme üksteisel olemas. Täna vaatasin pojakest, seda väikest naerul näokest ja mõtlesin, küll on imeline. Mäletan, kuidas ma veel mõni aasta tagasi nutsin, et ei saa kuidagi last. Siin ta on, kasvab. Uskumatu, kuidas see pisike pamp on juba nii suureks kasvanud.

Pean tõsiselt järele mõtlema, kas minu tegevus ajalooõpetajana on ikka tegemist väärt. Tean, et minu õpilastel on ajaloos gümnaasiumis raske. Olen ma siis 10 aastat tühja tööd teinud? Küsisin Jumalalt ning sain teada, et minu töö viljad tulevad hiljem. Nunuh. Ikkagi pean midagi muutma. Kas pean jääma ainult 5.-6. klasside õpetajaks või pean vanemates klassides mingit süsteemi muutma. Ei ole veel otsustanud.

Arvatavasti tuleb mul järgmisel aastal, kui tööle lähen, alustada kõike päris otsast peale. Pean silmas õpilasi ja nendega suhtlemist, pean hakkama uuesti tõestama end ja muud sarnast.

Ajaveeb on selline huvitav koht. Algul kirjutad päris usinalt. Siis kirjutad enam vähem kord aastas. Seejärel, kui oled kaotanud kõikvõimalikud potensiaalsed lugejad, hakkad uuesti kirjutama. Lihtsalt on perioode kus ei jaksa. No pole hullu, endal on ikka hea kirjutada, vaatamata sellele, kes loevad.

Olge õnnistatud. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest