Mäng
Poja on mõnda aega harrastanud toredaid mänge, kus pool mängust toimub tema ettekujutuses. Näiteks oleme lubanud tal mängimiseks ühte kappi kasutada. Pärast seda, kui me olime korduvalt Tartusse bussiga sõitnud, tegi ta kodus kapiukse lahti, torkas sinna mitu mängulooma, istus ise ka sisse küljega ukse poole ja asus roolima. Ise seletab oma tegevuse juurde, ikka et buss ja buss. Nüüd, hiljuti tuli juurde üks uus asi. Võtab oma lemmikkiisu kaissu, vaatab mulle või Issile kurvalt otsa, teeb "tadaaaa", istub noruspäi "bussi" ja palub ukse kinni tõmmata, tema sõidab ära. Seejärel lööb ukse rõõmsalt lahti ja teatab "teleeeee". Kahtlustan, et see konkreetne mäng on pärit ühest multifilmist, mis on mõeldud väikelastele. Samuti on tal mänguasjade hulgas terve hunnik asju, mis meenutavad talle "biili". Seda hoitakse kõrva ääres ja jutustatakse tädipojaga pikad jutud maha. Pärast jutustab meile, mis ta kõike K-Mle ütles. Üldse vaatasin täna teda ja imestasin, kui kiiresti aeg lendab. Kui me siia kolisime, oli ta alles kuue kuune. Vapustav.
Kommentaarid