Njau

Oleme nüüd mõnda aega olnud oma sõprade koerahoidjad*. Oi, kuidas kuts seltsi igatseb. Ta on küll suuuuuur retriiver, või siis labrador, valge, võta nüüd kinni. Me ei saa ju väga kauaks sinna jääda, mees tuleb koju, sööme ja läheme, eksole. Laupäeval oleme kauem. (Nende naabrid käivad ka koera külastamas.) Koer on inglisekeelne, nii et kui on vaja keelata, ütleme "koer, NO!" Meie poja on väga tähelepanelik laps, õppis kiiresti ära, miks nii öelda. Ühel päeval kuulsin, kuidas ta teatas keset õue "koer, njau!" Kodus olev mängukoer on ka selliseid korraldusi saanud. Meil on päris lõbus.

*Nagu lapsehoidja, aga lapse asemel on koer.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

1. You use the word 'normal' if something is ok. 2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate. 3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator. 4. You know that going to the sauna is 80% about networking and 20% about washing 5. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company) 6. 'Kohuke' belongs to your menu 7. You declare your taxes on the internet like all modern people 8. You actually believed for a while that Latvians had 6 toes per foot when you heard that as a child 9. You are convinced that Estonia is very strategically located 10. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands 11. You can quote films like "Viimne reliikvia" and "Siin me oleme" 12. You spit three times around your left shoulder for good luck 13. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable ...
Lisateave

Magamisest

Magamise saaga on meil pikk, nagu ka teistel lastel. Kui ta oli u seitsme - kaheksa kuune juhtus üks väga tervitatav asi. Tulime reisilt Hiiumaalt-Tallinnast. Poja jõudis koju, tervitas seda rõõmuga, kui õhtul läksime peale söömist voodisse, siis tema roomas meie voodis padjale lähemale, keeras end mõnusasti külili kerra ja jäi magama. Otsustasin järgmisel õhtul samuti proovida ja panna ta pikali. Jäi, ei protesteerinud, karjunud ega riielnud, lihtsalt keerles, pöörles, puges külje alla ja jäi magama. See kestis terve ühe õnneliku kuu. Seejärel jäi ta palavikku. Haige laps on aga haige laps. Tahtis sülle, lähedust, vajus ära päeva jooksul mitu korda ja öösel samuti. See oli kahjuks tagasilöök. Peale seda ta ei jäänud mitte kuidagi teisiti magama, kui süles. Tean neid soovitusi, et pane aga laps voodisse, karjub kümme minutit ja jääb sügavalt magama. Teate, ei jää. Üks kord proovisime ja otsustasin, et minu ja lapse närvide huvides enam ei proovi. Ootasin kaua, et laps jääks magama, ai...
Lisateave
Lugesin just praegu Tõnispoisi postitust laiskusest. Vägev vend räägib vägevaid sõnu :D Mulle oli seda väääääga vaja. "Kui Jumal ei oleks loonud inimese juures sellist omadust, nagu laiskust (mida me tavaliselt hirmsal kombel kirume), siis oleks neid inimesi, kellest saaksid töönarkomaanid, veelgi rohkem. No ei saa ju olla, et Jumal lõi inimese, lõi laiskuse ja siis vaatas, et ups, "programmeerimisviga", laiskus, selleks, et inimest säästa."
Lisateave