Mina ja loomad

Käisime nädalakese Hiiumaal. Seekord ei olnud puhkus teab mis sündmustevaene. Maal on Vanaemal ja Vanaisal loomad. Vanaisal on Kõuts*. Kunagi olid ta kõrvad nagu ilvesel, nüüd üsna kärnased ja karvatutte kõrvade otsas enam ei ole. Iseloomult on ta väga armas ja leplik, eriti kui loodab, et süüa saab. Meie pojal oli temaga lõbus. Liiga palju ta teda ei rapsinud, Kõuts, vaatamata oma välimusele, armastab väga pai.

Vanaemal on koer Donna, kiisu Miisu, kanad ja küülikud. Heal aastal on võimalik saada küülikugrilli. Koer Donna on valvekoer, kuid armastab väga seltskonda ja puudutust. Metsloomade peale öösiti haugub, eriti kui kusagil liiguvad metssead. Pisiloomadele on küll ohtlik. Lastele ta ohtlik ei ole. Pojal oli temaga lõbus. Miisu aga nii leplik ei ole, tema susises Poja peale ja kui sõnum ei olnud ikka veel selge, näksas hambaga. Märki sellest järele ei jäänud, kuid Poja ehmatas ikkagi. Kanade ja küülikutega mingit suhtlust ei toimunud.



Kuidas sobitun sellesse kirjeldusse mina. Noh, loetletud loomadega seovad mind vaid head suhted. Pigem on asi selles, et metsikutel pisiloomadel on minu jalgadega kummaline side. Istusin Vanaema telekatoas ja uurisin midagi arvutist, kui tundsin, et miski roomab üle jala, vaatasin alla MADU!!! Röögatasin bloody murder. See tähendab, et röögatasin Väga Koleda Häälega. Seejärel võpatas minu jalg ja madu lendas üle toa vastu kappi. Ma ei teadnudki, et maod nii kiiresti roomata oskavad, pani kapi taha ja arvatavasti majast välja. Loodan, et tegu oli nastikuga, siksakki tal seljas ei olnud. Muidugi, minu armas abikaasa lohutas mind, et Eestis on olemas ka mustad rästikud. Tänan väga. Igatahes seekord möödus vahejuhtum ilma ohvriteta. Võeh.

*Ta sai selle looma päranduseks naabrimehelt, kes joomisest tulenevate tervishädade tõttu on siitilmast lahkunud. Nime kassil ei olegi, kutsutaksegi Kõuts.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest