Isegi kui kiidan sellega iseennast (ja issit)

Vanem Poja on koos, oma sõbra ning tema emmega õues, oma Emme valvab kodus köhivat pesamuna. Liivakastis on tore liivakooke teha. Mingi hetk sõber K teatab, et need liivakoogid on nagu ka*aj**nid. "Ei ole!" vastab Poja üllatunud pahameelega. "On küll," pareerib sõber K natuke pahapoisiliku huumoriga. "Ei ole," vastab Poja sama täiskasvanuliku tooniga ja lisab üsnagi õpetajalikult: "a kust sa seda üldse kuulsid?" "Lasteaiast," kõlab vastuseks. Mida siis Poja vastab? Täpselt minu moodi. "A see ei ole üldse naljakas!" Sellega kogu jutt lõppes.

Issi jutustas veel, et tema ja sõbra emme vaatasid üksteisele otsa ja muigasid. Naerda ei tohi, vahele segada ka ei tohi, toimub laste omavahelinu kõlbluse teemaline arutelu. No võib-olla mitte just veel kõlbluse, kuid algus on tehtud. Annaks Jumal nüüd tarkust seda ära mitte rikkuda.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest