Arenguvestlused

Toimuvad meie koolis. Iseenesest on nad üsna kasulikud. Sel aastal otsustasin pidada neid ainult enda lastega. Tahtsin, et nad tunneksid, et ma usaldan neid, pean neid peaaegu täiskasvanuiks, kes suudavad, kui soovivad, iseendaga hästi hakkama saada. See annab neile motivatsiooni.

Kui aga õppealajuhataja kuulis, et vanemaid ei ole, oli ta väga üllatunud. Talle see üldse ei meeldinud. Noh. Eks ma siis järgmisel aastal teen teisiti. Järgmisel aastal on arenguvestlused teisel veerandil, kuna nad on üheksandas klassis ja nad peavad mõtlema, mis nad edasi teevad ja millele nad peavad tähelepanu pöörama.

Eriti aga tahtsin ma nendega eraldi teha, kuna tahtsin neid kiita. Lõpetangi meelega kõik vestlused kiitmisega. Mitte sellepärast, et nad on ainult väga tublid olnud, vaid sellepärast, et nad on olnud ka mitte nii väga tublid. Ma nimelt räägin nendega sellel teemal nii tihti, et ma lihtsalt pean neid ekstra eraldi juurde kiitma. Sellepärast.

Kommentaarid

oh-happy-day ütles …
vaatan, et lisad värvi oma postitustele -
see on tore:)
Erika ütles …
Mulle ka meeldib :)
Erika ütles …
Eriti meeldib mulle kollane ja oranź. Neid on rohelisel taustal kõige paremini näha.

Populaarsed postitused sellest blogist

Sa tead, et oled eestlane sest...

Magamisest