Täna pole isegi viga. Üks üheksanda noormees otsustas, et tema tunni lõpus lihtsalt kaasa ei tee. Samuti ei andnud ta ka töövihikut ära. Ühesõnaga põrsas.
Muidu on täitsa kena olla. Päike paistab, hakkan täna küpsetama, sest mu Abikaasa jõudis järjekordselt koju, seekord Saaremaa Juustutööstusest. Proovin teha tema lemmikut, purukooki. Lapsi on hetkel pikas päevas suhteliselt vähe, päeva peale tuleb neid veel. Mõnikord on õhtud täiesti vaiksed, kuid viimasel ajal on ikka keegi klassis.
Mul hakkab varsti peavalu. Loodame, et hullemaks ei lähe.
Mul ei olegi tegelikult midagi asjalikku öelda. Ma lihtsalt klõbistan mõttetuid sõnu ritta. Klass on umbne. Aken on lahti ja klassiuks on ka lahti. Ikkagi on umbne.
Ei ole kuigi filosoofiline postitus, ega?
Oeh. Ma tahan suvevaheaega.
Kommentaarid
Tegelikult ma saan aru küll, mis tunne see on, kui peavalu hakkab tulema, aga veel kohal ei ole...